Olen 46 ja avastasin alles nüüd et mulle meeldib kui mind vaadatakse
Olen 46 ja avastasin alles sel suvel mis mind tegelikult erutab. Ja see ei ole mu mees, kuigi ma armastan teda. Juhtus Pärnus juulis, terass mere ääres, olin tavalises kleidis, mitte millegi erilises. Üks mees naaberlauast vaatas mind viis sekundit kauem kui pidi. Viis sekundit. Läksin tuppa tagasi ja tegime mehega seksi nagu kümme aastat ei oleks teinud. Sealt edasi on mu fantaasiad nihkunud. Ei ole tema kohta. On selle kohta et keegi vaatab. Oleme vanilla, kakskümmend aastat koos, kolm last (vanim Tartu Ülikoolis). Pole kunagi lifestyle'is olnud. Ma ei tea kas ma tahan 'midagi teha'. Ma tahan ainult olla vaadatud kui naine ruumis, mitte kui 'Mareki ema'. Kuidas räägid sellest inimesega kes arvab et meil on kõik korras voodis? Ja kas on okei tahta ainult pilku, ilma muuta?